Millal paigaldada septik, millal reoveemahuti või hoopis imbväljak? Kuidas toimub paigaldamine?

Millal paigaldada septik, millal reoveemahuti või hoopis imbväljak? Kuidas toimub paigaldamine?

Reoveemahuti
Kui mõnel kinnistul puudub tsentraalne reoveetorustik on soodsaimaks lahenduseks paigaldada reovete kogumiseks reoveemahuti.
Reoveemahuti on mõeldud neile, kelle elukohas pole tsentraalset kanalisatsiooni ja piirangute tõttu ei ole võimalik paigaldada septikut koos imbväljakuga.
Reoveemahutid on tehtud tugevast materjalist ja on õige paigalduse korral pika kasutusajaga, need võivad kesta aastakümneid.

Mahuti valikul tuleb lähtuda sellest, kui palju tekib keskmiselt ühe pereliikme kohta kuus reovett ning kas majas elatakse aastaringselt. Mahuti suuruse valimisl tasub arvestada samuti asjaoluga, kui tihti ollakse valmis mahutit tühjendama.
Üldjuhul leiab mahuteid mahtuvusega 2-100 m³. Seega saavad sobiliku leida nii erineva suurusega individuaalmajapidamised kui ka tööstusettevõted.
Ühele eramule võiks paras olla mahuti mahtuvusega 10 – 15 m³, aga alati tuleb arvestada pere veetarbimise harjumusega ja piirkonda teenidava paakauto suurusega.
Reoveemahuti paigaldus teostatakse vastavalt horisontaalsete mahutite maa-aluse paigalduse juhendile.

Septik
Septiku tööpõhimõte seisneb selles, et majast väljuvad reoveed suunatakase settemahutisse, kus kambrite süsteemi abil setitatakse ja eraldatakse vees hõljuvad osad. Peale seda juhitakse ülejäänud vesi edasi imbväljakusse.
Õige suuruse ja paigalduse korral on septik väga pika kasutusajaga ja väikeste ülalpidamiskuludega.

Septiku rajamiskulud on reoveemahutiga võrreldes suuremad, kuid tehtav kulu tasub ennast ära oluliselt väiksemate hoolduskuludega. Septikud on vastupidavad, ilmastiku- ja temperatuurikindlad.
Nii mahutit kui septikuid on võimalik varustada ületäitumise alarmiga, mis annab signaaliga märku mahuti tühjendamise vajadusest.

Septikuid kasutatakse mitmesugustes lokaalsetes kanalisatsioonisüsteemides osaliselt puhastatud, ilma hõljuvate osakesteta heitvee kogumiseks, setitamiseks ja järgnevaks väljaviimiseks lõplikuks puhastamiseks.
Heitvee majast välja viimiseks soovitatakse ühe perekonna kohta mahuga 2 m³ (kuni 4 inimest) või 3 m³ (4–7 inimest).
Kuivõrd puhastatud heitvee väljaviimine toimub vahetult pinnasesse, tuleb kohalikus omavalitsuses aegsasti välja uurida septiku paigaldamise võimalus. Septiku paigaldus teostatakse vastavalt horisontaalsete reservuaaride paigalduse juhendile.

Imbväljak
Pinnaspuhasti lähedale võib ehitada imbväljaku, kuhu setitatud vesi edasi suunatakse. Imbväljak on septikust väljuva heitvee puhastussüteem, kuhu juhitud heitvesi läbib killustiku ja selle all oleva liiva- mullakihi.

Poorne pinnas on heaks elukeskkonnaks mikroorganismidele, mis lagundavad vees leiduva ja õhutamisest saadava hapniku abil orgaanilised ained veeks ja süsinikdioksiidiks.
Kui imbväljak asetseb septikust kõrgemal, on heitvee eemaldamiseks vaja paigaldada septiku kolmandasse kambrisse või eraldi kaevu pump.
Imbväljakute paigaldamist teostatakse vastavalt imb- ja filtreerimisväljakute juhendile.

Milline reoveepuhasti sobib majale, talule, suvilale?
Ei tohi unustada, et omapuhasti rajamine tuleb kindlasti kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Omavalitsusel on õigus nõuda kinnistu plaani, millele on märgitud nii joogiveehaare (puur- või salvkaev) kui ka reoveepuhasti kavandatav asukoht ja tehniline lahendus (projekt või joonis). Õige tehniline lahendus on eriti oluline seal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja karstialadel.
Omapuhasti rajamisel tuleb jälgida, et:
* puhasti jääks elamust valdavate tuulte suhtes allatuult;
* puhasti paikneks kohas, mida ei ohusta üleujutused;
* arvestataks maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;
* reovesi ei ohustaks puhasti avarii korral põhjavett;
* puhasti jääks joogiveekaevu ja põhjavee liikumissuuna suhtes allanõlva.

Kuidas toimub klaasplastist mahutite paigaldamine?

Mahuti paigaldamiseks on vaja kaevata kaevis, mille suurus peab võimaldama nõuetekohast tagasitäitmist ja täitepinnase tihendamist. Kui tagasitäitmine millegipärast katkestatakse ning mahuti jääb osalt katmata, tuleb mahuti triivimise vältimiseks täita olemasoleva tagasitäite tasemeni ballastveega.

Mahuti kaevis tuleb kuni sissevoolutoruni tagasi täita 300 mm kaupa tihendatavate kruusakihtidega. Tihendada tuleb korralikult, eriti hoolsasti mahuti külgede ja tugede vahelt, otste ja toruühenduste alt ning ümbert. Tihendamiseks sobib 50 x 100 mm ristlõikega plank.
Mahuti tuleb betoonist alusplaadi või -liiprite külge ankurdada siis, kui põhjavee tase võib kõrgele tõusta ning üleslükkejõud mahuti üles kergitada. Ankurduspunktide vahekaugus peab olema üks meeter ning neid ei tohi olla vähem kui kaks.
Betoonist alusplaat peab olema vähemalt 200 mm paksusest raudbetoonist ning toetuma 50 mm paksusele kruusalusele. Plaat peab ulatuma vähemalt 300 mm mahuti külgedest väljapoole ning olema vähemalt mahuti pikkune.

Betoonplaadis olevad ankurdusaasad olgu vähemalt 20 mm läbimõõduga terasvarrastest, mis peavad olema kuumtsingitud või mingil muul moel korrosiooni eest kaitstud. Ankurdusrihmad võib tõmmata ka plaadi alt või plaati jäetud aukudest läbi.
Betoonliiprid peavad olema piisavalt rasked, et mahutit pärast kaevise täitmist paigal hoida. Igal liipril peab olema vähemalt kaks ankurduspunkti ning nende koguarv võrduma mahuti kinnituskohtade arvuga. Liiprid peavad paiknema väljaspool mahuti läbimõõtu.

Ankurdusrihmad peavad olema valmistatud nailonist või mingist muust mittemetallmaterjalist ning suutma taluda tekkida võivat üleslükkejõudu. Et rihmu mitte vigastada, ei tohi neid ülemäära pingutada.
Mahutite tõstmiseks peab kasutama tõsterihmu. Terastrosse ega -kette ümber mahuti panna ei tohi. Tõstepunkte peab olema vähemalt kaks. Kohtades, kus veokid võivad mahutitest üle sõita, peab mahutit katma vähemalt 500 mm paksune pinnasekiht, mille peal on omakorda 150 mm paksune raudbetoonist koormustasandusplaat. See plaat peab igas suunas ulatuma vähemalt 300 mm mahuti servadest väljapoole.

Jaga postitust