Korduma kippuvad küsimused | Kanalisatsioon.ee

Pakume erinevate tootjate septikuid ja biopuhasteid. Meie eesmärk on luua teile laialdane valik erinevatest toodetest, nende plussidest ja miinustest. Aidata teid endale sobiva lahenduse leidmisel.

Millega tuleks arvestada biopuhasti paigaldusel?

Kõik meie biopuhasti paigaldatakse vastavalt paigaldusjuhendile. Enne biopuhasti soetamist tuleb konsulteerida vastava KOV spetsialistiga. Paigalduse maksumust kujundavad mitmed tegurid nagu nt trasside pikkus, pinnasetüübid jms. Paekivi piikamist arvestatakse eritööna.

Milline näeb välja biopuhasti hooldus?

Biopuhasti hooldus seisneb 1 kord aastas õhupuhuri filtri vahetuses või puhastamises ja 2-3 aasta tagant õhupuhuri membraani vahetuses.

Kui tihti peab biopuhastit tühjendama?

Biopuhasti purgimine toimub ühe kuni kahe aasta tagant vastavalt biopuhasti mudelile. Vastavat teenust pakuvad erinevad purgimisettevõtted.

Mis on septiku ja biopuhasti erinevus?

Septik ei puhasta reovett ega eralda selles sisalduvaid keemilisi aineid, mis reostavad maapinda ja põhjavett. Septikust välja tulev vesi on liiga kõrge heljuvaine kontsentratsiooniga, mis ummistab liiga kiiresti septikujärgse immutussüsteemi. Selle tagajärjel muutub septik kogumismahutiks, sest vee maapinda imbumine on takistunud. Kohalikud omavalitsused, mis paiknevad nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel, on septikute paigaldamise oma territooriumile keelanud just eeltoodud puuduste tõttu.

Biopuhasti eelis seisneb selles, et seadmes toimub maksimaalne puhastusprotsess ning väljuv vesi on kemikaalidest ja muudest ainetest puhastunud kuni 95% ulatuses. Puhastatud vett võib immutada maapinda, suunata veekogusse või taaskasutada. Iga biopuhasti lahutamatu osa on kindlasti difuusor, mis tagab vajaliku hapnikuvajaduse biomudas ja paneb selle kambrite vahel liikuma.

Kuhu saab biopuhastit paigaldada?

Kõige levinum on, et biopuhasti paigaldatakse hajaasustusaladel paiknevate eramajapidamiste juurde. Paigaldanud oleme biopuhasteid ka kortermajade ja tootmishoonete juurde. Tiheasustusaladele, kuhu on ette nähtud või on juba rajatud ühiskanalisatsioon, biopuhastit paigaldada ei tohi. Biopuhasti sobib samuti suvekodudele, kus talvel sees ei elata, sest seadme võib jätta töörežiimile ilma reovee juurdevooluta kuni kuueks kuuks. Soovitame alati lisaks konsulteerida kohaliku omavalitsuse ehitus- või keskkonnaspetsialistiga, et leida sobivaim lahendus.

Kui palju maksab reovee biopuhasti ja selle paigaldus?

Kuna oleme tootja ametlik esindaja, mitte vahendaja, garanteerib see ostjale turu parima hinna. Mis puutub aga puhastusseadme paigaldusse, siis selle hind jääb vahemiku 1500 kuni 2500 eurot ning sõltub tellija soovidest ja paigalduskohast. Soovi ja oskuste olemasolu korral võib ostja meie müüdavaid biopuhasteid või septikuid paigaldada ise, ehitaja abita. Alati on võimalik pöörduda ka meie projekteerijate poole, kes tutvuvad paigalduskohaga ja koostavad vastava hinnapakkumise.

Kas biopuhasti paigaldamine on septikuga võrreldes keerulisem ja kallim?

Biopuhasti paigaldus on septikuga võrreldes sarnane. Esimese investeeringuna tuleb see küll veidi kallim, kuid hooldusega seonduvad kulud peaaegu puuduvad. Arvestades, et septikul ei ole pikka eluiga, on kokkuvõttes kindlasti odavam paigaldada biopuhasti. Võttes arvesse, et septikuid paljudes kohtades paigaldada ei lubata, on biopuhasti ainuõige lahendus.

Miks on mõistlik sademevett kasutada?

Sadevee kasutamine on mõttekas üsna mitmel juhul.

Ei ole paremat vett taimedele, kui vihmavesi. Vihmavesi on puhas ja pehme. See mõjub taimedele paremini kui kemikaalidega puhastaud joogivesi. Lisaks kõigele on see tasuta ning tuleb enamvähem regulaarselt taevast alla. Hoiustatud vihmavesi on ka soojem, kui trassist või puurkaevust saadav vesi.

Kui kasutate sadevett ka majas, siis olete võitnud lausa kaks korda. Esiteks olete saanud vee tasuta, boonusena võib Teid tänada keskkonnateadliku mõtteviisi populariseerimise eest. Kasutades sadevett majas saate kerge vaevaga kokkuhoida üle 50% joogiveest.

Majas on üks suuremaid veetarbijaid WC ning kui suunate sadevesi ka loputuskastide toiteks, siis olete kokkuhoidnud olulise hulga joogivett.

Lisaks sobib sadevesi ideaalselt taimede kastmiseks, tehniliseks veeks, auto pesemiseks jne.

Immutustunnel vs. imbtoru

Immutustunnel on hea alternatiiv järgnemaks septikule või biopuhastile, et alustada puhastist väljuva vee immutamist maapinda. Sõltumata lahendusest on olulisema tähtsusega korraliku imbsüsteemi ehitus. Tunneli eeliseks toru ees võib pidada paigalduse mugavamat teostamist ja väiksem suurusega ala.

Tööd saab teha suure kopaga (sama, millega puhastit paigaldatakse) ning tänu lühemale kaevisele kahjustatakse vähem maapinda ning väheneb kulu haljastuse taastamisele. Tunnelite kaevik on lühem tänu suuremale laiusele (800 mm vs toru 100 mm).

Sõltuvalt pinnase vee vastuvõtuvõimest (liiv, savine, moreen) ja puhasti suurusest tuleks valida ka vastav hulk tunnelimooduleid. Reeglina võiks olla pigem mooduleid rohkem, kui vähem. Tunneleid on lihtne paigaldada ja transportida. Samuti võib tunnelitest pärast sõidukitega üle sõita.

Toru eeliseks saab pidada kõrgemat paigaldussügavust, mis võib osutuda vajalikuks tagamaks kuiva filterväljaku osa kõrge põhjaveetaseme ja immutuse alguse vahel.

Bakteritel põhineva biopuhasti ohud ja nende vältimine

Tänapäevased biopuhastid on olmereovee käitluseks ning tulevad toime ka kodukeemiaga. Siiski peaks biopuhasti omanik arvestama, et kasutades ökoloogilisemaid puhastusvahendeid töötab ka puhasti paremini ning tagab kõrgema puhastustulemuse. Samuti võiks väikeste biopuhastite puhul jaotada reostuskoormust erinevatele päevadele. Puhastile mõjub paremini, kui pesumasin peseb ühe tsükli päevas, mitte 6 tsüklit laupäeval. Sedasi jaotub reostuskoormus ning biopuhasti tuleb sellega paremini toime. Igasuguse kanalisatsioonisüsteemi omanik peaks järgima reeglit, et kõik, mis peaks minema prügikasti, ei peaks sattuma biopuhastisse (sh. paberrätikud, tampoonid, mähkmed, bensiin, õli jne.).